assinik atuakkiaq Camilla Stephan

Kalaatlit Nunaata anannaarraangani niviarriaranngaaq 1933-imi maajip tatlimaani inunngorrammahoq, Anaanani, angutiggani qatanngitinilu angutit pingahut nunaqaqvinnginngiami avinngaruhamatluartumi ikloraitsianngaani ujaqqanik issuniklu qarmalingni ingnaatlagiaqanngitsuni iklutalingmi, inugguit allat inooqatigiitlugit perortiartorramahoq. Inuuhuktuarannguutluni angummik qatlunaamik naapitseqqahoq, taunna hilahioqvingmut nunaqaqviup eqqaaniittumut huliatorramahoq, 16-iniklu ukioqaqluni angut taunna Danmarkimut autlaqateeqqaagaa. Umiarraaraapalungmi umiartortut inrtaapalaanni angutit qalutlunaat aqviniklit ineqatiitlugit kalaalerratuangutluni arnartatuangutlunilu utlut 40-t umiartoqaraoqqahoq. Naartutluni, danskit oqauhiinik oqalugginnaunngitluni paahihinnaungitluniluunniit Danmarkimut tikeqqahoq hakermilu nauhoriggaihutut ikluannut Lundtofte-miittumut iherteqluni, tassanilu iklumi ningiunngoqluni.

atuagaq

Tusagassiortoq assiliisartorlu Camilla Stephanip aanaava nunani ilaquttani kinaassutsinilu qimallugit Kalaallit Nunaanniit aallarpoq. Anaanani aatsaat ukiut 25-it qaangiummata takoqqippaa, Danmarkimut tikeraariarmani. Aallarneraniillu ukiut 26-it qaangiupput nunani peroriartorfini takoqqinnissaanut. Inuunermi sinnera Kalaallit Nunaannut nooqqinngilaq, Danmarkimilu ilaqutarilersimasani ilagalugit inuulluni. Qatanngutai angutit pingasut Kalaallit Nunaanniiginnarput ilaqutsiorlutillu. Ilaquttakka inugguit ernuttap ilaquttaminik aanaata Qaanaamut qimannikuusaanik paasissutissiinerivaa. 2006-imi tusagassiortutut assiliisartutullu naammassivoq, assiliivinilu tuiminut nammiuteriarlugu ilaquttani alakkarpai nagguini ilikkarluarumallugit. Assit, allagartaasalu tamarmik malunnartippaat nammineq peroriartorfimminiit allaaneroqisumiit inunnut, inuiaqatigiinnullu atanera asanninneralu. Qaanaami inuunermik toqumillu naapitsinini assilisani nammineertillugit oqaluttuartuutippai  ilalersortarlugillu oqaaseqatigiinnik naatsunik killitsinanngitsunik. Ilaqutariit aliasunnikkut qiimanikkullu naapippagut, aanaata qatanngutaa toquvoq, meeraq nutaaq inunngorpoq. Inuiaqatigiit pissatigut piitsut,  ataqatigiinnikkulli ilaqutariinnikkullu pisuut ilisarisimalerpagut.

 

atuakkiortoq

Camilla Stephan imittaattuuvoq tusagassiortoq assiliisartoq 2006-imi ilinniarnermik naammassinninnikoq. Politikken-imi atorfimmik misiliinikuuvoq, assigiinngitsunilu atorfeqartarsimalluni soorlu, 24timer, fotoskolen Fatamorgana og Vice ulloq manna imittaattutut suli suliffigisartakkamini. Paasisaqarniaruit Camilla Stephan -i atuaruk.

naliliinerit

Nalinginnaanngitsumik killitsinanngitsumillu asanninnermik nassuerneq, tamanna assikkut oqaasilersulaarnikukkut ilaquttani avanersuaramiittut pillugit ersersinneqarpoq. Aammattaaq kalaallit ulluinnarni inooriaasiat pinngortitarsuallu imaannaanngitsoq tigussaasumik ersersippaa. – En usentimental og utraditionel kærlighedserklæring, primært i fine fotos med en kort tekst om fotojournalistens familie i det nordligste Grønland, der giver et nærværende og levende indblik i den grønlandske hverdag og den enestående og barske natur. 
Dansk Biblioteks Center

… Ilaquttaminik kalaallinik takunneqqinnini kusanartumik paaseqatigiinnittumillu, ingasattajaarnerunngitsumilli oqaluttuarisimvaa (…) Camilla Stephanip oqaluttuaraa illoqarfik nunap piisigut perpassuaqarfiunngitsoq, kisiannili inuppalaarfiullunilu ilaqutariittut ataqatigiiffiusoq. Taamaalillunilu Kalaallit Nunaanni illoqarfiit avannarlersaat, Qaanaaq piaarinaatsoornikkut tusaamaneqalersissimasaa, allatut ittumik isigineqalersippaa – … en smuk og solidarisk, men ganske usentimental beretning om gensynet med den grønlandske familie (…) Camilla Stephan skildrer en by, som næppe er rig på materielle goder, men til gengæld på varme og stor familiefølelse. Dermed er hun med til at give et nuanceret billede af Grønland nordligste by.
Sermitsiaq

Assit tamarmik qalipaatigissut,  atuagaq kusanartunngortippaat, eqqarsartitsilersitsillunilu – Alle farvebillederne i bogen er smukke og giver eftertanke.
Atuagagdliutit