Naalungiarsunnik katsorsaaneq

Dolto oqarpoq: “Inuk inunngornerminiilli oqaaseqartuuvoq. Meeraq inunngortarpoq oqaatsinik paasinninnissamik kajumittooreerluni piginnaasaqareerluni, tamatuminngalu ikiorsinnaavarput miserratiginnillutaluunniit. Inunngorneraniit oqaasiinik uummarissaanngikkutta, meeqqap attaveqateqarusussutsini kajumeriunnaarsinnaavaa” (ibid.). Naalungiarsuup oqaatsinik paasinnissinnaanera upperiuminaassinnaavoq nipinik immikkuullarissunik, oqaatsitut paasisinnaasatsinnik, suli pinngortitsisinnaanngimmat. Pisoqarneranili naalungiarsuk najoraanni kiinaatalu pissusilersornera paasisinnaagaanni, takuneq ajornanngilaq meeqqap sunaluunniit akisaraa.

atuagaq

Naalungiarsunnik katsorsaaneq siusissumi nalaatsinerluutinik katsorsaaneruvoq. Naalunguarsunnik katsorsaanermi atuartumut apuukkusutat pingaarnerit ilagaat: ”Sunaluunniit oqaasertalerneqanngitsoq nippusimajuartarpoq.” Taamaattumik meerannguaq katsorsartileraangat, katsorsaasoq meeqqap erloqissutigisimasaanik oqaasertaliisarpoq. Tassalu naalungiarsuup inuunera oqaasertalerneqarajunngilaq. Naalungiarsunnik katsorsaariaatsimi sulisoq meeqqanik, inuusuttunik imaluunniit inersimasunik erloqissutaasimasut pillugit oqaloqatiginninnissamini – soorlu ukiuni inuuffigisaani siullerni nalaatsinerluutaanut tunngasuni – mianerisassaanik sinaakkutassinneqartarpoq. Meeqqap suli oqaaseqalersimanani ukiumi siulliit pingasut ingerlaneranni sakkortuumik/inuunerminut navianartorsiorfiusumik/nalaatsinerluummik misigisaqarsimanera imaannaanngitsumik kinguneqarsinnaavoq. Meerarlu ikiorneqanngippat nalaatsinerluutaa timaaniittualersinnaavoq nukippassuarnik atuiffiulluni, uffalu nukiit taakku meeqqap nalinginnaasumik ineriartornissaminut atorfissaqartikkaluarai. Taamaalilluni meeraq ungasinnerusoq isigalugu kingunerlutsitsilersinnaavoq, avatangiisaanit inuunermini siusissumi nalaatsinerluutaanut attuumassuteqarsinnaasutut eqqarsaatigineqanngitsunik – soorlu immaqa inunngoqqaarnerani pisimasunut, inunngorniapiloorsimaneranut, sumiginnagaasimaneranut, atornerlugaasimaneranut, ilaqutariinni persuttaattoqartarneranut, anaanaminit avissaarsimasimaneranut, nappaammut, napparsimavimmi uninngasimaneranut il.il. tunngasunut.

atuakkiortut

Naalungiarsunnik katsorsaaneq pillugu atuakkiortut, cand. psyk. Inger Thormann aamma psykoterapeut Inger Poulsen, tamarmik meeqqanik, inuusuttunik inersimasunillu inuunermik ilaani “oqaaseqalernissaq sioqqullugu” nalaatsinerluumminnik attassisunik sullissisarsimapput. Taamatuttaaq Kalaallit Nunaanni suliamik ilinniagallit 75-it, ulluinnarni sulinerminni meeqqanut, inuusuttunut inersimasunullu nalaatsinerlussimasunut attavillit, naalungiarsunnik katsorsaanermik ilinniartissimavaat. Taamatuttaaq Dansk Institut for Spædbarnsterapi pilersissimavaat, instituttimi suliaasartut ilinniartitaanerullu imarisaa atuarneqarsinnaapput uani www.spaedbarnsterapi.dk.

Atuakkamik kalaallisuunngortitsisuuvoq Juana Petrussen, perorsaanermut aamma tarnip pissusaanut tunngasunik nutserinermik misilittagaqareersoq. Qallunaatuuanut sanilliullugu uani atuakkami immikkoortut marluk nutaartaapput, atuakkiortunit aammalu psykolog Conni Gregersenimit, ukiorpassuarni nunami mani naalungiarsunnik katsorsaanermik misilittagaqarlunilu periuseq pillugu superviseriinermik ingerlataqarsimasumit, allataasut. Psykolog aammalu naalungiarsunnik katsorsaasoq Katsi Kleist Eriksen suliamut tunngatillugu atuakkap kalaallisuuanut siunnersortaavoq.