Anaana ataatalu annersaagaangata

atuagaq oqaloqatigiilersitsisinnaasoq

Najap Qulutannguullu anaanaa ataataalu kamaapput annersaallutillu, ullulli ilaanni ingasappallaalerpoq meeqqat anaanartik ilagalugu qimarnguimmukarput. Angajoqqaat kamaattut annersaattut pisattanillu imminnut milluuttut qitornaalluni takullugit killissamik qaangiineruvoq.

Anaana ataatalu aalakooraangata

atuagaq oqaloqatigiilersitsisinnaasoq
Qatanngutigiit Malik aamma Ulorna, taakkua angajoqqaatik najugaqatigivaat illut uiguleriiaat ilaanni. Angajoqqaavi imertarput, tamannalu Malimmut Ulornamullu nuannerpallaanngilaq.

Piniartorsuit kinguaavi/ Storfangernes efterkommere

taalliat Mariane Petersenimit, Niels Motzfeldtimit assiliartalersukkat

Atuakkami nassaassaapput taallialiat naatsut, pinngortitamut nuannarinninnermut qamannga pisut. Inuunerup tupinnartuliai aammalu quianartunit sinarsullit, nalitsinnilu inuit isumaliortaatsimikkut tigussaasunik pingaartitsinermik tuaviinnavik inuunerat, allaat sila pissusianik allanngoriartorneranik ajattuillutik.

Arsarnernut uinngiarsukkuit

atuakkiaq Hans Jakob Helmsimit
Qallunaaq tusagassiortoq inuusuttoq Bjørnimik atilik Issittumi pissaanermut uuliamullu iluanaarutepassuarnut akuleruttoorpoq. Issittumi 1980-ikkunniippugut. Kalaallit Nunaat namminersornerulluni oqartussaasoqaleqqammerpoq Issittumilu nunat allat naalakkersuinikkut nammineerusussusermik peqalersimapput, taassumalu saniatigut aamma oliemik annertuumik nassaartoqarluni.

Maligassaatitaagama

Eqqaamasanik atuakkiaq Helene Thiesenimit
Helene arfineq-marluinnarnik ukioqarluni meeraqatini kalaallit allat 21-it ilagalugit ilinniariartorlutik 1951-imi Danmarkimut aallartinneqaramik. Ukioq aappaa affarlu qaangiummat Nuummut uterpoq, tikikkamilu aatsaat paasivaa ilaquttamini najugaqartussaanani, meeqqalli angerlarsimaffittaavanni Dansk Røde Korsip sanatissimasaani.

Inoorusunneq

atuakkiaq psykologimit Conni Gregersenimit
Atuakkiortup ukiorpassuarni meeqqanik inuusuttunillu ulorianartorsiortunik qajannartumillu sullissinermini ilimagisatigut tunngavigisai Inoorusunneq aqqutigalugu paasinartumik paasiuminartumillu allaaserineqarput. Minnerunngitsumillu perorsaanermik isumaginninnermilu sulinermit assersuutinik iliuusissatullu innersuussutinik atuagaq ulikkaarpoq.

Inuuik saliiffik

meeqqanut atuagaq Stina Sørensenimit, Inuk Silis Høeghimit assitalersorneqartoq
Iluunap qatsuppaa puiaasanik allanillu igitassanik inuit maangaannaq eqqaasarnerat. Inuuissiungajalerpoq, inuuimminullu kissaatigaa inuuissioruni qaaqqusat blokkimi najugaqarfimmi eqqaanni saleeqataassasut, taarsiullugu tunissutissanik nassarlutik kaffisoriarnermut.

Aima

assinik atuakkiaq Bolatta Silis-Høeghimit

Aima aasaqqippat atualissaaq eqqarsaatigereerpaalu angisuunngoruni sunngorusunnerluni. Immaqa iffiortunngorusuppoq, arsaattartoq, pisiniarfimmioq avannaaniluunniit qimminut kukilerisarttaarluni.

Asavaanga – asanngilaanga

oqaluttuaaraliaaqqat nunani avannarlerningaanniit atuakkiortunik arfineq-pingasuninngaanniit
Asanninneq – inerteqqutaasoq, illuatungilerneqanngitsoq, nuannersoq, immikkuullarissoq, tiguartinnartoq, piumasaqaatitaqanngitsorlu – tamakkuupput atuakkami sammineqartut. Inuusuttunut saaffiginnittuuvoq, assigiinngikkaluaqalutillu takutippaat nunarsuarmi asanninneq ataasiinnaavoq – artornartuullunilu pinngitsoorneqarsinnaanngitsoq.

Sume

atuagaq Sume-kkut pillugit eqqaamasalikkersaarut Per Berthelsenimit
1973-imi kalaallit rockimik nipilersortartut Sume siullermeerlutik Roskildefestivalimi appipput. Sume-kkullu aatsaat ukiut pingasut matuma siornatigut pileqqaarput 1970-imi, nipilersornermik piginnaanillit angutit inuusuttut marluk Sorø Akademimi naapimmata.

Arnatsialaat

Pia Christensen aammalu Ulrik Bangip atuakkiaat
Inuunermi atugarisat assigiinngilluinnartuusut oqaluttuarineqarput, taamaattoq Therecie, Makkak, Najâraq, Juaanna, Maarat, Heidi aamma Marianne assigiissuteqarput, tassalu nammineq toqqagaqarsimagamik, ullumikkullu killiffigisartik anguniarlugu sulerulussimallutik.

Ataatamik ilungersuutit

eqqaamasalikkersaarut Anne Sofie Hardenbergimit aamma Pia Christensen Bangimit atuakkiaq

Ataatamik ilungersuutit oqaluttuaavoq Anne Sofie pillugu, 1948’mi inunngorsimavoq kalaallimik anaanaqarluni qallunaamillu nalusaminik ataataqarluni. Anne Sofie ajuallajallunilu inussiortuusimanngilaq mikigallarami. 1965-imi ataatani nassarivaa, kisiannili sapaatik akunneri pingasuinnartut annaasimallugu.

Ilivitsuuneq

Bolette Schiøtz imminut maluginiarnissamut ilitsersuusiaa
Sianiginngisatsinni ilisimasassarsiornitsigut inuunerput allanngorarnerujussuusinnaavoq, isumaqarnerulerluni soorluli aamma inoqatitsinnik peqateqartarnerput isumaqarnerulersinnaasoq.

Sila

silaannaap pissusaa pillugu Lana Hansenimit atuakkiaq
Nukappiaraq Tulugaq-mik atilik atuakatalersimalluni takorluuerujuulerpoq nammineq tulukkatut aarsaaarluni. Sermersuup anersaava naapippaa, taassumalu Tulugaq aperivaa ikiuisinnaannginnersoq pinngortitaq mingutsitsinermiit, silaannaap kiatsikkiartorneraninngaanniit kingunerisaaniillu annaassinnaannginneraa.

Move on

Julie Edel Hardenbergimit atukkaminnik allannguisut pillugit atuakkiaa
Atuagaq una oqaluttuaaqqanik ilumoortunik imaqarpoq, peroriartornermi sumiginnagaasinamermut, imminut tatigileqqinnissamut ulluinnarnilu inooriaseriniakkami allaanerusunik pingaartitsiniarnissamut, pingaartitat peroriarternermi ilisimasimanngisat – inuunermillu asanninniarnermik.

Qimmiaraq uiartortippoq

Lene Fauerbymit meeqqanut atuagaq atuaruminartoq

Kasper qallunaajuvoq Malillu kalaaliulluni. Kalaallit Nunaata nunaqarfiisa ilaanni nunaqarfimmi nunaqarlutik. Kasperp ataataa meeqqat atuarfianni ilinniartitsisuuvoq, Maliullu ataataa piniartuullunilu aalisartuuvoq. Kasper qimmiaraatitaarpoq, ilaatigullu puigortarpaa kalaallit qimmii qimuttut qimmiaqqanut uiartuisinnaasarneri.